• Autoimmuunne trombotsütopeenia

    Kirjutan enda kogemustest oma haigusest. Sellest tuleb üks ütlemata pikk blogi postitus, aga kui ma juba kirjutan oma kogemustest ja sellest haigusest, siis võikski jääda see ainukeseks postituseks, mitte haigus vol2 ja haigus vol3 ja haigus vol4 ja noh, saate ise ka aru juba lugedes, et jube tüütu.Seda ma ütlen, et korralik raamat on sellest tulemas… Aga algul räägin lühidalt, mida tähendab üldse trombotsütopeenia. Trombotsütopeenia on trombotsüütide ehk vereliistakute vähesus veres. Trombotsütopeenia tekib erinevate haiguste tagajärjel, mis põhjustavad trombotsüütide tootmise vähenemist või nende lagunemise suurenemist.Trombotsüütide tootmise vähenemist luuüdis põhjustavad pahaloomulised vereloomehaigused, mis haaravad luuüdi (leukeemia, aplastiline aneemia), alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid.Veres on normaalselt 140-320×109/l trombotsüüti ehk vereliistakut. Kui trombotsüütide…

  • ”Sa pole üksi”, kui su elu on keerulise pöörde võtnud.

    Ma pole vist kunagi oma elujooksul nii palju korraga lugenud raamatut, kui nüüd ja seda veel kahe lapse kõrvalt. Õnneks saan ma seda lubada, kui imeline laste isa on kodus ja see kõik saab võimalikuks. On väheseid raamatuid, mis mind tõeliselt haarab, aga Jane Paberit raamat on selline, mida käest nii lihtsalt ära ei pane. Raamat koosneb tema blogist. Kõik jutud, mis ta on kirjutanud internetti, on pandud ühte kohta kokku. Tegelikult on raamat enamjaolt kurvema tooniga, aga lõpp kisub tõeliselt kurvaks. See on elu. Ja tegelikult imestan ma üldse, et sellise raamatu raamatukogust laenasin. Tavaliselt loen ainult psühholoogia osakonna raamatuid. Need on minu jaoks haaravad ja nii mõneski situatsioonis…

  • Kõige mugavam ja kiirem kodu puhastus! Jagan sooduskoodi ka :)

    Vitasept Wipes (alkoholiga) rätikud on meil kodus mega tihti kasutuses ja ma tõesti kiidan neid! Räägin teile sellest lähemalt. ASENDAMATU ASI MAJAPIDAMISES! Kuna mu kaks last on pidevalt elutoa aknast välja vaatamas nii, et nad reaalselt pistavad oma musi-suu või näpud vastu klaasi, siis jääb korralik läga klaasile maha. Eriti õudne on see siis, kui nad on äsja midagi näksinud ja siis see sama pläust jääb aknale. Kui ma nendest rätikutest midagi ei teadnud ja kodus neid polnud, olin tegelt mega ahastuses, sest vaja oli koguaeg puhastada. Võtsin siis välja puhastusvahendi, otsisin lapi ja siis jälgisin, et triibud maha ei jääks. Või näiteks peegel vannitoas. Ikka pritsib sinna veepritsmeid või…

  • Tundsin end printsessina!

    Ma ei mäleta oma lapsepõlvest suurt midagi, et oleksin kleidi kandja olnud. Pole seda isegi emalt küsinud. Mäletan, et nii kui silm lahti läks, nii läksid dressipüksid jalga, pluus selga ja plätud varba otsa ja ÕUE. Oma pisikese Mirteli pealt näen, et tema on uhkusega igapäev printsess. Oleme võimaldanud talle kapitäis kleite, millevahel ta saab igapäev vastavalt tujule valida. Olgu ta siis nii uhke, sitse-satse, litreid täis. Olen lubanud tal nendega trööbata ja olla ükskõik kus. Möödaminevad inimesed ikka küsivad, et ”kuhu peole minek?” , aga ei kuhugi… lihtsalt õue. Talle meeldib ilus olla ja meile meeldib, et talle meeldib. Nii kui mulle tütar sündis, teadsin kohe, et printsess hakkab…

  • Niisama elunautlejatest.

    (Panin ahvatluseks blogi teemale Tarvo Alev fotosessiooni pildi üles ja kui ma paar pilti veel kätte saan, siis teen ühe blogi posti ainult sessioonist teile.) Tegelikult oli mul valmis kirjutatud üks teine blogi lugu, mida pidin veel üle lugema ja muutma, aga otsustasin jätta selle loo sinna paika ja viskasin suisa prügikasti. Noh, viimasel ajal on mul tegelikult täiesti blogi paus olnud. Ma pole tahtnud midagi kirjutada ja midagi avaldada, sest ma lihtsalt tundsin, et olen blogis kaotamas ”iseend”. Täiesti loomulik! Ma üritan vaikselt jälle ree peale saada ja olla aktiivsem. Ma ei saa ütlemata jätta, et instas olen ma aktiivsem ja see on mulle oluliselt rohkem hakanud meeldima, sest…

  • Mis ma oskan öelda?

    Blogimaastikul olen ma justkui “ära kadunud”. Tegelikult ei ole mul lihtsalt millestki kirjutada, või tegelikult on, aga ma ei taha. Mul on tekkinud nagu mingid luulud seoses lugejaskonna kasvamisega. Mitte kõik ei ole südamlikud ja mitte kõike ei taha ma kõigile jagada. Ma ei valeta, kui ma ütlen, et olen päris mitu korda möelnud blogi täiesti privaatseks teha, kõik ainult endale nähtavaks teha, sest ma ju blogin endale. Olen eelnevalt maininud ka, et mulle meeldib privaatsus. Mulle meeldibki ja ma ei räägi oma pere siseelust, ma ei näita seda. Meil on armastav ja väga kokkuhoidev pere, kuid ma ei taha seda jagada kogu ilmale. See on miski, mis on meie…

  • Ma soovin tänada teid Kõiki!

    Alles oli see aeg, kui registreerisin end EBA’le. Küll tegin selle lehekülje lahti ja siis panin selle sama kiirelt ka kinni. Ning sedasi mitu korda. Aga ma tegin ära ja ma osalesin! Kahjuks kohale ma minna ei saanud. Aus olla, siis oleksin saanud, aga ühe 5 aastase ja ühe 1 aastase lapsega kohale ronida tundus minu jaoks see nii utoopiline. Ma vist oleksin tahtnud seal samas pea liiva alla peita, kuna mu 1 aastane jõmm ei suuda tund aega ka kusagil viibida. Ilmselgelt oleks see saal seal kajanud mu lapse röökimisest ja päris ausalt ma poleks seda soovinud. Laste isa oli selajal Osmussaarel puhkamas ja mina jälgisin kodus kell 18.00…

  • Astun võistlustulle.

    1it.ee korraldas slogani mängu! Üks õnnelik võitja saab endale läpaka! Polnud ju kaua aega tagasi, kui ma uurisin inimestelt arvamust, et millist läpakat endale soetada? Mul ei olegi vaja mingit eriti ”fancy”t läpakat. Soovin seda vaid selleks, et ma saaksin käed vabamalt oma blogi kirjutada. Hetkel on mul lauaarvuti ja ühe aastase poisi kõrvalt blogi postitusi kirjutada on omaette katsumus. Ikka ta pisikesed sõrmed kihelevad klaviatuurile ja kui ma seda takistan, tahab ta põrandale tõmmata arvuti kuvarit. Ühesõnaga, tema kõrvalt kirjutada, on katsumus! Seepärast teen ma seda sageli vastu ööd, kui ta magab. Mul on olnud küll omad kriteeriumid: *Klaviatuuri valgustus, *õhuke ekraan, *14-15 tolli. Seda pole palju nõutud, aga olen…

  • Pingutused ja tühjad käed. Kas kaotus või võit?

    Oeh, ma liigitan kohe kindlasti selle loo ”hala” alla ja kui sa pole täna selles tujus, et lugeda Minu hala, siis võid kohe kinni ka panna. Igatahes, kes sa loed selle läbi, siis võid julgelt kaasa rääkida. Ma isegi ootan seda. Täna hommikul sain teada, et õe lapsed tulevad Käinasse spordi võistlustele. Muidugi, mina tädina, soovin saada osa nende saavutustest ja kaasa elada täiel rinnal! Spordi võistlusele sai vist kooli parimad sportijad (1-4 klass)? Igatahes valiti koolidest õpilasi välja. Kõik, kes kohal olid, võistlesid minu silmis ikka nii vapralt ja tublilt! Jah, ma nägin paar õpilast ka sellist, kes suurt ei pingutanudki. Ütleks, et veeretas isegi selle päeva nö lõpule.…

  • #vihkaüksi !

    Ma ei mõista, mis sõda on blogimaastikul lahti läinud. Mida lähemale EBA jõuab, seda pingelisemaks muutuvad blogijate omavahelised suhted.Kas on normaalne teha teist blogijat avalikult internetis maha?Ma tean, et igaühe blogi on oma isiklik blogi ja kirjutab seal mida tahab, aga teisi nimeliselt maha teha? See on ju avalik kius!Mulle meeldib hoida blogidel silma peal ja meeldib, kui toredaid seikasid või pilte inimesed avalikustavad. Küll aga ma ei salli seda, kus on pikk vihakiri kellegi pihta.Mulle isiklikult ei meeldiks avastada, kui minust kirjutatakse sõnaotsesesmõttes sappi avalikult. Esiteks, teeks see mind kurvaks. Teiseks oleks see nii ebaõiglane seljataga käitumine (võiks ju otse aga ei, mõni saab ringiga). Kolmandaks on see meie…