• Aasta tagasi, veidi raske periood.

    Olen selle looga nüüd paar nädalat viivitanud ja nüüd saab see lugu ilusti must-valgelt kirja. Tegelikult pole ma tahtnud ega plaaninud seda kirjutada, aga võtsin ühes FB grupis sõna, kus uuriti nabasonga kohta ja siis ma kommenteerisin ka, et minu beebil nabasong, ning saime sellest lahti. Sellest hetkest peale, jooksis mu postkasti kirju, et kuidas ja mida me tegime. Tänu paljudele kirjadele, tuli mõte, et teeks täitsa blogi posti. Kindlasti nüüd aasta aega hiljem, tuleb see jutt mul veidi kergemalt, kui oleks varasemalt see olnud. Öeldakse, et song tuleb beebidel siis, kui nad palju röögivad, eks? Käsi südamel, mu beebi oli maru rahulik! Väike kääks tuli ainult siis, kui kõht…

  • Need hambad….why nii raskelt?

    Ma ei imesta, kui ma kirjutan üsna emotsiooni najal seda postitust, kui ma reaalselt olengi väsinud, kurb, nõutu. Tegelikkuses tahtsin ma täna ühe koostöö ära lõpetada ja õues veidi pildistada aga ma lihtsalt ei saa.. istun koos pojaga toas ja proovime hakkama saada.Nimelt, jõmmil tekkis eile vastu ööd ootamatult kõrge palavik. Kell oli 23.00 ja ta lebas põrandal. Hakkasin talt riideid ära võtma, sest kell ka selline, et täiesti normaalne kaisu aeg… jeeebus….ta lausa põles! Otsisin koheselt kraadiklaasi üles ja panin alla… 38.8 oli mu silme ees. Andsin panadoli siirupit ja mulle tundus, et see isegi mitte ei mõjunud talle. Ta põles edasi aga peale rohu andmist, pani ta kohe…

  • Ootamatu öine paanika.

    Eile päeval oli kõik hästi. Vaatasin küll, et poja keeldus õhtusest söögist aga ei osanud unes ka ette näha, millepärast. Laps kes ärkvel olles ainult suu täis olekski. Tundus veidi kahtlane aga mõtlesime ikka, et ju sai siiski ühepajatoidust kõhu niivõrd täis, et ta lihtsalt ei tahagi enam süüa.Nuttu ega haukuvat kõha polnud… miskit , mis larüngiidile omane, polnud. Läks tavapärasel ajal magama, nii ka meie.Kell oli 03:30 kui minu äratuseks sai väga imeliku häälega nutt. See polnud tavapärane nutt. See oli hirmu ja koleda häälega. Ei möödunud minutitki, kui ma toibusin ja raputasin Karmot, öeldes ” Kuula jõmmi häält!! tal pole õhku!” Krapsasin voodist seejärel püsti, võtsin ta sülle,…

  • Imeline Ragnar. PALJU ÕNNE, POJA!

    Unistasin alati, et mu laps võiks sündida sellel ajal, kui loodus hakkab roheliseks minema. Jah, poja sündiski täpselt nii, et kui haigla läksime, oli veel kõik hall, sünge ja kui haiglast välja tulime, oli mul täielik šhokk. Inimesed käisid lühikeste varrukatega, loodus oli nii ilus – ROHELINE! ja seda kõik nelja päeva muutusega!Aga alles ma ootasin teda kõhus… See 8 kuud läks niiii kiiresti.. Just – 8 kuud! Mu imeline pisike poiss sündis enneaegsena. Täpselt 36 nädalal erakorralise keisri teel. Tegelikult ma ei teagi, miks märgiti seda erakorraliseks, kuna koguaeg oli teada, et tuleb keisri teel. Poja oli kõhus sega tuharseisus ja ta ei kavatsenudki mul pea seisu minna. 8…

  • ”Kallist me ei osta kindlasti!”

    Päris pikalt on mõtted tühjalt peas ringi keerelnud. Tulemas on ju meie poja esimene sünnipäev. MIDA TALLE KINKIDA?Ei ole ju vähe mänguasju kodus, mida Mirtel on kogunud siia 5 aasta jooksul kokku. Ei tahaks kinkida Raksile midagi, mis kodus juba olemas. Kui me nüüd hiljaaegu Tallinnas käisime, mul õe juures, siis Raksile meeldis seal väga mängida ühe autorajaga. Seal samas, mul lõi mõtteisse kohe, et võiks kinkida kergemat sorti autoraja. Kuid kodus hakkasin mõtlema. AUTORADA. TA ON POISS. Ta jõuab neid oma 5 aasta jooksul samamoodi 700 tükki koju nõuda 😀 Eile kui vaatasin interneti avarustes autoradasi, et mis me jõmmile sobiks, siis ühe päris meeldiva ma leidsin ka. Ütlesin…

  • Mis mängu meie jänku tegi? natuke pühadest.

    Eelnevad aastad on Mirtelile jänkud toonud uksetaha kingikotikese, kus sees on siis miski mänguasi/värviraamat, lilled ja üllatusmuna. See aasta ma reedel ütlesin Mirtelile, et ”emmel käis unenäos jänku külas. Ütles mulle see väike valge karvapall, et see aasta toob ta postkasti kirja!” Niisiis Mirtel peale seda lauset tormas postkasti juurde, et äkki juba ongi kiri. Pettumus, ei olnud.. Tuli siis laupäev kätte ja Mirtel tormas taas postkasti juurde. Ikka ei olnud. Lapsel juba täitsa pettumus, et MILLAL ta siis toob? Siis ma juba proovisin vingerdada välja, et äkki homme, kui mune värvitakse! Jõudis kätte see armas pühapäev! Küsisin pererahvalt ” KUUULGE, TÄNA ON JU MUNADE VÄRVIMISE PÄEV! KAS KEEGI POSTKASTI…

  • FOTOSESSIOON: Tarvo Alev Fotostuudios.

    Tegelikult soovisin panna eelmisse postitusse selle fotosessiooni aga ma leian, et need imeilusad pildid väärivad omaette teemat. Imeilusad pildid, ma ütlen! Mirtel on koguaeg soovinud, et tema saaks ka muinasjutu pilte nagu ta sugulastel. Oleme varemgi seal stuudios käinud aga pole seda aega olnud võtta. Pildistamine meil läks nii kiirelt ja pinge vabalt. Mulle endale tundus, et aeg lihtsalt kadus. Nägin, kuidas Mirtel nautis täielrinnal pildistamist. laps oli kogu hingega asja kallal. Saan õelda, et muinasjutu teemas tundis ta ennast tõelise printsessina.Küsisin muidugi fotograafilt endalt ka, et kuidas oli Mirteliga koostööd teha, sest mulle endale tundus see kõik imeline. Fotograafi enda pilguläbi läks sellesosas kergelt, et Mirtel tegi kenasti kõik,…

  • Kui ühel on valu – on kõigil valu!

    Mul on oma silmateradega väga vedanud. Olen uhke ja õnnelik, et olen suutnud luua endale just sellise pere. Imetlen ja hindan meid igapäev ja see võimas tunne aina kasvab. Vahepeal on tunne, et kas see armastuse tunne saab veeel suuremaks minna, kui ta juba praegu on? Ma küll ei tea, kellest kasvab Ragnar ja millise iseloomuga ta tuleb. No, praegu võin ma hinnata seda sedapsi, et tuleb tank. Sõnaotseses mõttes TANK! 😀 kes ainult vaatab otsa ja paugub :ähh? ähh?? ja eemalt põrnitseb silmi kissitades. Sellest ta ei väsi. Samas on ta väga rahulik ja väga hellake. Kuni miski kuuenda kuuni ma suutsin uhkeldada oma sõbrannadele, et ”ma ei tea…

  • Hetked, mis jätavad südamesse jäljed…

    Täna oli omamoodi armas õhtu, mida nautisime Mirteliga täielrinnal. Tavaliselt me õhtuti tõmbame elamise korda, et iga mänguasi saaks oma kohale tagasi ja mahuksime toas astuma. Täna jätsime kõik argipäeva toimetused kõrvale. Võtsime telefoni ja sättisime youtube kanali lahti. Samalajal seadsime end mugavalt istuma vannitoa põrandale, kus oli tegelikult päris mõnus olla ja kus me muidu tavaliselt ei istu. Soe põrandaküte oli sees ja nii me siis valisime lemmik laulu ”Curly Strings – Kauges külas”. See on Mirtelile väga südamelähedane laul, kuna kui ta beebi oli, siis selajal oli see väga moes muusika ning ma lasin seda lugu söögi alla ja söögi peale. Lisaks laulsin seda tal unelauluks ka. Mõned…

  • Sõnaotsesesmõttes ”šitajunn” :D

    Ma räägin teile pisikese klipi sellest, kuidas Karmo vahetas esimest korda jõmmil püksmässut 😂, sellele mõeldes, ei saa mina naeru pidama 😄. Eile õhtul kell 20.00 muutus jõmm nutuseks, nagu ikka kui kaisuaeg peale trügib. Ma kasutasin täiega seda aega ära, et Karmo kodus on ja pääsen ”ühest” mässu vahetusest, kui palusin tal tuduriided selga panna. Samalajal polnud tal hetkeksi võimalust minu peale loota, kuna ma kihutasin poodi Mirtelile päkaasju ostma. Tagasi koju jõudes, kuulsin et täielik vaikus on, ju siis jõmm kaisub. Mirtel vaatas omaette multasid ja Karmo hakkas vaikselt koristama tuba. Kuniks siis vaibapealt võttis mingi pruuni tüki ja nuusutas seda kui järsku krimpsutas nägu ja poolviltuse suuga…