:)

Emotsioonide ja tegevuste rikas päev !

Toredad lugejad, siin on üks tore jutuke minu & tütre päevast. Miks ma räägin postituses ”meie” vormis, on seepärast, et KÕIK, mida ma olen teinud,  aitas Mirtel kaasa, olenemata oma väsimusest..
Eilne õhtupoolik oli meil keeruline kuni ööseni… pisikesel oli äge okseviirus. Helistasime haiglasse ka, et teada, millal peaks sinna minema. Õnneks asi nii hulluks ei läinud.. küll aga oli minul hullem. Pidin ju poodi minema koristama. helistasin abitööde juhatajale, poe juhatajale, oma vahetusele, et teavitada, et ma ei saa tulla kuna laps haige… siiski minu vahetus ei saanud mind asendada ja pidin hommikul kell 6 koristama minema. Õhtul oli kell äratama pandud ja kes ei kuulnud äratust ??? Mina 🙁 . Niisiis võib-olla kujutate ehk ettegi, milline mu hommik oli ja kui punane oli mu telefon… Ka kõige parematel aegadel ” juhtub ” … 🙁
Võin kohe seda õelda, et, Väga suurt draamat ja kisa ei olnud.
Niisiis… kuna hommiku olin ma ära rikkunud, siis kavatsesin päeva korda saata. Hakkasime pisikese abilisega koristama. Pesime meeletult pesu ja tegime toad kliiniks – no ikka väga kliiniks, kuna meil möllas ju okseviirus. Kui toad koristatud oli, siis tegime head ja kõige paremat süüa. Mugisime kõhud punni ja hakkasime mängima. Ehitasime torne, klotsidest losse, Joonistasime värvivihikus. Panime telekas raadio tööle ja laulsime kaasa.
Mingi hetk tekkis igav paus  sisse ja kodisime koos arvuti taha Facebooki. Saime isegi huvitava idee sealt.. Tuttav Reelika, oli meisterdanud soolataigna ehteid. Nii mõtlesime meiegi, et me hakkame ka nüüd tegema!
Hmm…. kappi vaadates selgus, et meil pole piisavalt jahu ja soola. Kuna Mirtel haigeke, siis helistasin ämmale, et kas ta Mirtelit tuleks hoidma, et lippaksin poodi jahu ja soola järgi. Meie üllatuseks käis ta ise poes ära ja tõi meile asjad koju :).
Võtsime google siis lahti ja guugeldasime ” soolataigna kaunistused ” . nii me hakkasimegi toimetama. Tegime Hiiumaa-,lille-, kringli – ja südame kujulisi jõuluehteid. Mirtel oli VÄGA tubli ja sai asjale kiirelt pihta. Tema tegi 4 tükki valmis, ise ma vorpisin kuju natuke paremaks, kui küpsetusplaadile hakkasime panema.
Mu ettekujutus oli, et need tulevad hästi heledad ja peenikesed ehted.. oeh… Minu üllatuseks olin unustanud ahju keeratavad nupud sisse lükkamast ja Mirtel sai endale meelepäraseks panna temperatuuri ja küpsetusprogrammi. Ma küpsetus programmi ei pannudki nii tähele, et mille peal see oli aga keerasin kohe õigeks… kuid temperatuur oli 190 kraadi… Tegin pildi ka ja ma ei tea , palju sealt küll näha on aga meie jõuluehted on paisunud ja mõni väheke pruuniks saanud 🙂
Enne  ahjust plaadi väljastõmbamist, uinus mul Mirtel… seega tulemust olen veel ainult mina näinud ja värvi pole me jõudnud lisada. Seda teeme homme koos.
Plaan oli tegelikult homme teha söödavaid näpuvärve aga mis seal ikka, teeme ühe asja lõpuni ja küll värvidega aega on.

Miks on plaan söödavaid näpuvärve teha? Selleks, et mistahes purk, kus ta näpud sisse saab torgata, pistab ta need samad näpud kohe suhu! Sellest tuli ka mõte, et söödavad teha.. Nüüd te kindlasti mõtlete, et toiduvärviga.. Ei tee värvidega 🙂 . Sellest teemast lobisen pikemalt siis, kui selle tegemiseks läheb .

Praegu lippan oma imearmsa tütre kõrvale pikali ja lobisen homme/ülehomme taas blogis 😛 !!!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga