:)

Kui tihti te kasutate sõna ”Ei” vormi oma pudina puhul?

Kui tihti te kasutate lapse puhul “Ei” sõna vormi? Kui tihti te keelate oma pudinat? Ühesõnaga ma ise üritan võimalikul moel seda kõike vältida ja olgem ausad, vahepeal lihtsalt ei kuku nii hästi välja, kui tahaks. Liiga tihti sõna “Ei” õelda, siis su laps lihtsalt ei võta seda sõna enam tõsiselt.
Me tahame näha, et me lapsed oleksid iseseisvad, et nad tunneksid end vabadena aga sealsamas tahaks ise vanemana kehtestada oma reeglid ja neid kontrollida!?Mida me pideva keelamisega teeme? Paneme lapse lukku. Tihtipeale kui Mirtel oli väiksem, siis tegi ta ikka päris palju pättust kodus, näris telefoni akulaadja juhtmeid, pani telekapulte/telefone suhu, ilastas kõik nii täis, et kõik läksidki katki ja ikka kui avastasid, et midagi on suus või midagi sellist teeb, milles näed ise ohtu või pole see Sulle meelepärane, siis ikka tuli lause ootamatult: “EI TOHI!” , “Ära tee!”. Arutame, kuidas saada seda “ei” sõna vormi vähemaks. Oletame, et laps paneb suhu midagi, mis võib ila tõttu rikki minna. Kuidas saaksin pöörduda tema poole, et ta ei ehmuks, et ta midagi hullu tegi? Ma läheneksin rahulikult ta poole, võtaksin juhtme ta kätevahelt ära ja selgitaksin, et “see on ohtlik ja kui sa selle suhu paned, läheb see katki. Proovime mitte seda enam suhu panna”.
Sealsamas, et seda vältida, peaksin ise tõstma need asjad kõrgemale, mida ta ei peaks suhu panema ja mis on võimalik, et katki läheb. Kui laps näeb, et asjad on maas, olgu ta siis vetsupaberist kuni juhtmeteni, siis on see ju vanemate enda tegemata töö. Laps näeb, et asjad on tema kõrgusel või maas, siis miks ta ei peaks seda võtma? Tihtipeale saavad lapsed keelata vanemate enda tegemata töö pärast.
Näiteks laps on õues, tal on igapäevasest tavariietusest uhkemad ja puhtad riided, võtab maast porise puuoksa, siis kuidas reageerib vanem tavaliselt? ”Ära võta seda, sa teed ennast mustaks!”. Mis siis sellest on? Las ta teeb siis ennast mustaks. Tal on ju veel õueriideid. Sellel hetkel karista pigem iseennast, et sa lapsele üldse sellise riietuse panid selga, millega ta nagunii pea’ midagi teha ei tohi.
Sina oled lapse eeskuju. Kui last pidevalt keelata ja iga ta teo ja liigutuse peale tänitada sõna ” EI”, siis laps õpib sinu pealt ja kui suuremaks kasvab, ei vaevu ka tema teistele midagi selgitama vaid iga asjapeale väljendubki temapoolt sama ”EI”.
Last takistada on parem kui keelata, juhtida tähelepanu on parem kui käskida.
Lisaks sooviks rääkida näiteks poes käikudest. Kui tihti sa ütled lapsele ”Ei saa!”, ”Ära võta, pane tagasi”. Vanem näeb tema võetud esemes kui mõttetut asja, mis läheb mõne nädala kui mitte mõne päeva  pärast nagunii prügikasti, see on nagu raha maha viskamine. Aga võtame seda teisepilgu läbi. Ütled lapsele, et ta ei tohiks seda võtta, pangu tagasi aga kui palju sa ütled iseendale mingi isu või asja peale, et “alles sa ju said selle, sul ei ole vaja seda”! Vanemal on raha ja endale lubab ta enda meelte järgi ju kõike! Laskem lastel ka olla vabamad ja kui ta näeb, et tal on seda vaja, las ta siis saab selle. Rahapoolest vähenda seda enda puhul. Mina olen tihtipeale poes hakanud mõtlema enda peale rohkem kui lapse. Mirtel soovib poes palju raamatuid, mänguasju aga ma ise soovin osta koguaeg ninni-nänni ja olgem ausad, ma olengi mõtetes iseend keelama hakanud. Ei võta ja ei saa ning laps saab seda, mida vajalikuks peab. Ma ei mõtle selle kõige all nüüd šokolaadi ja komme. Et kui laps tahab igapäev kommi, siis ilmselgelt sa seda ei osta. Meie oleme Mirtelile selgeks teinud, et niimoodi tulevad sööbikud ja pisikud suhu. Ükspäev nägi lastefilmi ” sööbik ja pisik” , seal näitas täpselt, et poiss sõi kommi, hammas hakkas valutama ja siis lülitus film teisele tasemele – lapse suhu, mis seal sees toimub, kui hammas valutab. Mirtelile oli see lastefilm väga õpetlik ja meeldejääv ja seepärast saab ta aru, miks ei peaks igapäev midagi ebatervislikku sööma. Õnneks pole ta tegelikult kunagi selline laps olnud, kes igapäev sööks midagi, mis meile ei meeldiks. Tal on pigem see: ”MA TAHAN!” aga see ”Ma tahan” on vist vanusega kaasas.

Mõelgem nende asjade peale ja me saame oma lapsi suunata ja keelata hoopis teisiti!  🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga