Testimised/kingitused/koostöö

Kuidas siis mu viiesel selle õppimisega on?

Ma ei imesta selles osas üldse, et Mirtelile õppida meeldib. Nii kui ta kahe aastaselt sõnad suhu sai, on tal see pisik külge jäänud. Tahab areneda ainult edasi ja edasi…
Ok, mu jutust hakkaks kooruma, nagu mu viiene oleks juba geeniuse tasemel 😀 . Kusjuures, kui ma pidasin Facebookis Mirteli päevikut (kinnine grupp), siis jäädvustasin tema arengu etappe, ning mis ma hiljem küla pealt kuulsin? Seda, et ma teen oma jutuga lapsest geeniuse. Tänaseks see inimene seda lehte enam ei näe, kuna ma viskasin lihtsalt ta listist välja. Ei ole vaja ju vaadata, kui geeniuse ma temast teen 😀 .

Kõige esimene raamat, mille järgi ta üldse õppima hakkas, oli jänku jussi raamat. Seal oli palju pilte ja nii me nende järgi õppisime. Ta oli kahene, kui ma küsisin ”Kus on pildil voodi?” siis näitas tema näpuga, et kus see on. jne…
Tänaseks oli see raamat meil taas aktuaalne, sest piltide all on kirjapildis ka ”VOODI”. Ma üritasin õpetada lühikeste sõnade põhjal teda lugema… kuniks taipasin, et ma teen täiega valesti!
Laps ei tunne õieti tähtigi, kui ma juba õpetan lugema… See on sama hea, et keegi õpetab mind praegu Hiina keelt lugema.
Ma saan öelda, et ta tunneb väga palju tähti. Ainult need K,P,T,G,B,D ja täpitähed ei taha hästi tulla.

Ma olen jube vilets õpetaja tegelikult, sest mulle pole keegi kunagi tähti õpetanud, ning mul pole päriselt suurt aimu, kuidas seda üldse tehakse 😀 Ma sain tähed suure õe järgi selgeks.
Mõni vanem näiteks on küsinud minult, et kuidas sa õpetad? Ega sa häälduselt valesti ei õpeta? Näiteks ”P=PE”. Ei, ma ei õpeta sedasi.. kui on ”P” siis ütlen ka ”P”…

Samas, ega lastega on nagu on- kord on õppimise tuhin suurem, siis jahtub . Nõnda ka Mirteliga. Kuid just viimastel kuudel on ta näidanud ise suurt tahtmist õppimise vastu. Otsustasime toetada tema huvi tema elu esimese kirjutuslaua soetamisega. Sellest alates on Mirtelil kordades meeldivam õppida ja oma toimetusi teha, kuna väike venna ei saa teda segada.


Täna saatis kingituse meile Novapinus OÜ. Mirtelile kingiti töövihik, värviraamat ja õpperaamatud. Väga sisurohked, armsate piltide ja lihtsasti seletatavad raamatud lapsele. Kõvasti saab harjutada kätt.
Nende kodulehte saad uudistada SIIN.

Selline tore komplektike. Väärt kraam!

Piilume koos natuke kaante vahele ja näitan teile pilte, mida huvitavat sees leidub… See pole kõik! Kui ma reaalselt tahaksin teile kogu õppe sisu näidata, siis ma jääkski neid pilte lisama. Teeme lühidalt 🙂

Õpib siili joonistama.
Värviraamat. Seal on kirjutatud juurde, et mis värvi midagi värvima peaks. Aga see kaunis ingli pildike jääb küll täitsa tema enda otsustada, sest nii kui paki kätte sai, oli vaja tal kohe alustada. Lugeda ta ei oska … nõnda siis oma maitse järgi.
Näiteks mõnel pildil ongi õpetus, et värvi ära suurem leht või suurem pall jne. Laps peab neid võrrelda oskama.

Mahukad ning õpetlikud raamatud ja vihikud.

Novapinus lehel saad ise ringi vaadata, mis Sinu lapsele sobiks. Värki jagub kõigile! Lasteaia lapsele, kui ka kooli lapsele!
Meie õppevihikud on täpselt parajad viie aastasele. Mirtelile täiega meeldivad igasugused raamatud, kus vähegi kätt saab harjutada. Ta ise on nii sillas ja ma panustan, et need vihikud on tal täis tehtud lähima kuu aja jooksul 😀 . Siit üks soovitus – tehke koopiad! Eriti tähtede harjutamisel on see suur pluss, siis ei tee ta neid ainult ühe korra.

Aga kuidas siis on. Kas viie aastane peaks oskama tähti (neid ära tundma ja oskama kirjutada) ja lugeda?
Mulle näiteks on kasvatajad öelnud, et tema rühmas oskavad paljud juba lugeda. No see veidike on survestanud mind, et mu laps peaks ka siis oskama. Seal samas, mõtlen, MIKS? Ma ise viie aastasena ei teadnud nii palju tähtigi, kui Mirtel täna. Kas ma peaks survestama teda rohkem õppimisele? Või peaksin ma laskma lapsel olla laps?!
Need on ühed segased küsimused mu peas viimasel ajal…
Olen võtnud selle seisukoha, et õpib palju õpib…Ma ei taha suruda peale ja tekitada talle sellega mingit stressi. Õnneks on ta väga õpihimuline. Alustama on tal väga lihtne, aga loobuma on tal veel lihtsam. Kui ta millestki ikka aru ei saa, siis ta seda teha ei taha.

Teate, mis ükspäev tegin. Ütlesin Mirtelile, et nüüd hakkame tähti õppima. Ma kirjutasin paberi peale tähed ja küsisin, mis täht on. No päris palju tundis ära… sellega sain mina tuhina sisse, et oh… ta oskab ju niiiii palju..õpime aga edasi…
Aga ta väsis ära, sest tal ei jäänud meelde ”K,P,T”. No ja mina sain natukene ahastuse osaliseks, et kuidas need meelde ei jää ometi.
Kuna tal telefon käes oli, siis võtsin ma selle ära ja ütlesin, et sa ei saagi neid meelde jätta, kui sa vahepeal oma telefonis passid.
Panin kõrgele kapi otsa ja siis ta lihtsalt vaatas mind suurte silmadega, et kuidas ma ometi julgesin seda veel teha. Ta küsis siis: ”Kas ma nüüd olengi nutivaba?” JAH, kui tähed selgeks saad, siis telefon tuleb ka tagasi.
Päris kurjaks ajas teda see värk ja jooksis issi juurde kituma, kui õel emme tal ikka on.
No ma siis rääkisin Karmole ka, et miks ma telefoni ei anna. Sest telefonil on näiteks uus mäng peal ja kui ühe korra õpetad, on tal see asi niuhti selge! Aga kui ma õpetan talle ühte tähte, siis see tal selgeks ei saa? Kuidas nii?
Siis Karmo küsis, et kas telefonil mingeid tähe äppe pole olemas? Et kui telefonis siis tähti õpiks, jääks need ka meelde kohe.
Otsisin ja leidsin…Laadisin tal selle äpi alla ja ütlesin, et see on väga äge numbri ja tähe mäng. Seal õpetas tähti ja siis hiljem oli ülesanne, et ”leia täht A” . No nii mõnegi ta leidis ja korraks sai selle mängu tuhina ka sisse… aga nüüd pole ma sellest tükk aega midagi kuulnud. Ei teagi, ehk on selle äpi hoopis ära kustutanud.

Ma nii väga ei muretse selle kirjaoskuse kohapealt, sest meil on nüüd nii vinged vihikud ja raamatud. Ta on nende tuhinas rohkem, kui telefoni.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga