:)

Kuidas veetsime meie oma jõulud.

 Meie veetsime oma jõulud 24 dal Kõrgessaares, minu vanemate juures. Seal oli siis Terve pere koos. Ema, isa, õe pere ja meie pere.
Millegipärast olid need jõulud kõige meeldivamad ja meeldejäävamad. Võibolla ka sellepärast, et nautisin iga inimese naeru ja muhedat juttu ja kindlasti olin väga lõõgastunud, kuna Mirtel müttas omapäid ringi ja mängis õe lastega.
Söögipoolis oli meil rikkalik. Missest, et lubasime kõigile, et midagi erilist ei tee, kuna 25 dal on niiiii palju toitu nagunii ( ema-isa hõbepulmad). Siiski oli me laud täis toitu. Kindlasti ei puudunud hapukapsas, kartul, punane kala, köögivilja vaagen, singirullid, oma tehtud sai.  Kui kõhud punni oli söödud, siis Karmo ja ema jäid lastega tuppa ja mina,isa,maanus ja raili läksime Reigi kalmistule. Kes oli kaine autojuht? eks ikka Mina. Niisiis sõitsime Maanuse valge tööautoga ja kohalejõudes – parkides , pidime naerust kangeks jääma. Kuna selle auto käigud ja pedaalid käivad nii raskelt, et ma polnud kunagi kindel, kas mul nüüd on käik sees või ei. Käsipidur üldse ei töötand. Siis parkides oli veidi kallak kraavipoole. Endaarvates mul auto seisis ja olin valmis juba väljagi minema, kui Raili karjus – Irma ! Kuhu sa lähed!?! .. Ma ei saanud ise arugi, et auto liikus :D. aga ega ei viitsinud tagurdada ka. Siis kahe joone vahel olin küll aga teine auto oleks ka veel minu joonte sisse veel mahtunud :D. Vaid auto tagumine osa oli tee peal. Ülejäänu autost oli muru peal :D.  Igatahes selle autoga sai nalja. no üks pluss oli – see oli diisel :D. Bensiiniga oleks ma  10 korda välja suretanud, kui kusagile ültse jõudnud oleks.
Kalmistul panime omaksetele küünlad, keda meie seas enam pole. Ja kui ma muidu pelgan kalmistul käimist, siis sel korral tundsin end kuidagi nii rahulikult ja hästi. Kõik oli nii ilus. Nii palju küündlaid.
Senikaua kui meie olime kalmistul , siis Karmo mängis ühes toas kõikide lastega, et ema saaks ” jõuluvana ” kingid kuusealla panna. Ja kui meie koju jõudsime, oli kõik valmis.
Istusime siis kõik elutuppa, kus oli meeletult palju kingitusi.. Kingitusi jagas meile Maanus. Mängis meile jõuluvana. Seekord ei lugenud iga inimene  luuletust. Nüüd laulsime kõik´se pere koos, kui keegi kingituse pidi üle võtma.
Imearmas ja tore oli! Kindlasti kordaks sellist kingisaamist ka järgmise aasta jõuludel.
Kuna Mirtelile meeldib meeletult õppida , juturaamatu lugusid kuulata, vaadata pilte , laulda ja tantsida, siis see aasta vastavad kingid ta sai. Sai tahvli, kus ta õpib joonistama ja õpib tähti. Selged on tal hetkel: M, E, I, L, T .  Siis sai suure jutu raamatu, kus on palju lühikesi muinasjutte ja see raamat on meeletult värvikas, mida niisamagi huvitav vaadata.  Koos raamatuga sai ta ka printsessi komplekti ja käekoti, millega ta iga õhtu poes šoppamas käib. Jube kihvt on vaadata pisikest preilit Oma käekotiga. Tahtsin nendest ka pilti teha, aga Mirtel kohe riidles: ” Ei tee, Ei võta! ” .
Ja muidugi sai ta ka enda tooli ja tooli juurde lisaks suure pehme nuku. Kuna ta on nii musikaalne, sai ta endale ka kitarri, millel on heli ja valgusefektid.
Meie pere sai kotttooli, millest unistasime. Mõnus ju kamina ette lebosse visata.
Karmo sai Loodus tee hoiustamise nõu ja mina ime ilusa pluusi, mis  sobib nii ilusti mu kehasse.
Meil oli äärmiselt armsad ja lõbusad jõulud!

Veidi aega võttis, et teema siia postitaksin, kuna lihtsalt pole seda aega arvuti jaoks. Pühade jätku ma teile ei soovi aga Head vana aasta lõppu !soovin ma Teile küll :).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga