:)

Miks ma blogin?

Nii mitu inimest on mulle endale õelnud, et ”nii paljud on blogima hakanud, milleks?” Ma võin seda õelda, et ma olen 10 aastat blogi pidanud aga hoo andsin sisse alles mitu kuud tagasi. Kuid see lause, mis mulle öeldakse, tundub mulle, nagu mulle hõõrutakse nina alla, et miks Mina seda näiteks teen? Kuigi ma ei võiks seda üldse isiklikult võttagi, siis ma lihtsalt olen selline, et kui mulle otse midagi öelda, siis ikka võtan, sest miks muidu keegi peaks mulle midagi ütlema.
Näiteks on kõrvu jäänud, et ma olen mingi miljonär nüüd oma blogiga, et saadetakse kingitusi ja puha. ja pöörduti mu poole ”Tere Mallukas”. Nendel hetkedel, kui seda kuulsin, käis peast läbi, et esiteks ei ole ma Mallukas, et kas tõesti võiks blogi pidada ainult tema? 🙂 10 aastat tagasi kui alustasin üldse blogi pidamist, siis ma ei teadnudki sellisest inimesest. Ja kusjuures polnud mul õrnaaimugi, kui palju meil Eestis blogijaid üldse kokku on. Tegelikult pole õrnaaimu praegugi aga kui oma blogile hoo sisse andsin ning liitusin paari blogi grupiga facebookis, sain aimu, et neid on ikka väga-väga palju ja see oleks ikka suur edusamm, kui ma saaksin nii mõnegi inimese huvi tundma minu blogi vastu. Kes jääks truult mind lugema. Aga teate, neid on! ja mul on nende üle niii hea meel!
Ja see kuuldus,et mulle saadetakse nüüd kingitusi, siis puht südamelt ütlen, et blogi maailmas ma nii suur tegelane polegi, et nüüd firmad märkaksid iseenesest mind. Kõik, kes on kingitusi saatnud, on läbi selle, et olen soovinud teile, mu lugejad, midagi loosiga välja kinkida. Mul on ülimalt hea meel, kui on saadetud kingitusi või jagatud suures osas sooduskoode. See kõik teeb minu ja ka igateise inimese südame soojaks!
Et blogile hoog sisse anda, polnud mu eesmärgiks see, et ma nüüd hakkaksin raha teenima või saama kingitusi. Idee tuli sellest, et ühel hetkel meenus mulle mu blogi, mille olin iga aasta unarusse jätnud ja mida aasta edasi läks, seda ägedam oli meenutada mu kunagisi kirjutisi. Ma kirjutangi enda blogi nagu pisikest päevikut enda jaoks. Enda jaoks nimetan seda oma beebiblogiks, mida saan tulevikus meenutada ja rõõmuga lugeda.
Mulle ei ole oluline, kui palju on minu facebooki lehel laike või palju mu postitusi laigitakse. Ma ei jälgi neid. KUID mul jääb silma, et mul on tekkinud oma kindlad lugejad. Mul on alati suur rõõm näha nendepoolt tulevat laiki või kommentaari minuga kaasa mõtlemaks. Suureks rõõmuks tuleb ka see, kui inimene ise tuleb mu juurde tavalisel päeval ja lausub, et kui väga talle mu blogi meeldib, kuidas ikka jälgib seda.
Ma ei saa mainimata jätta, et mul on ka üks kõige suurem fänn oma blogile, kes on mu oma ema. aga ta fännab mind alles siis, kui ma meelde tuletan: ”UUS POST!” 😀
Tegin blogis ühe muudatuse. Lasin sisse tuua reklaamid. Ma loodan, et need suurt ei häiri teid ja kui saab häirivaks, siis kosta sõna. Proovime asja muuta.
Nagu teame, on Eestlane suurem osalt kade. Kui keegi arvab, et ma nüüd teenin ”miljoneid” oma blogiga, siis Ei. see üks klikike annab mulle mõni sent ja seda hakkan nö koguma. Varem kirjutasin lugusid niisama, nüüd, kus te klikite, siis hakkab mõned sendid jooksma mulle interneti ühe konto peale. Las ta koguneb vaikselt. See on minu enda nö töötasu, et kirjutan ja jagan :).
Kindlasti on mu lugejad märganud, et postitan päris harva lugusid ja üsna pinnapealselt. Minu eesmärk ei ole kogu oma igapäevane elu ja melu lagedale luua. Mingilmääral soovin ka mina privaatsust ja seda saangi tagada mina ise. Mulle võib alati kirjutada facebooki blogi postkasti, küsida, uurida – ma ikka vastan rõõmuga.
Minult on küsitud ka kõige tavalisemaid küsimusi, näiteks retsepte. Sellega tahan õelda, et ära pelga küsida, kui sind miski huvitab, mis silma jäänud 🙂 ja ära pelga näidata, et sa olemas oled :)!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga