:)

Mina & Seened ??

Mina, kes ma pole mitte kunagi seeni söönud, hakkasin nädal tagasi sööma. Olgu õeldud, et ainult kukeseeni.
Olime Karmo ema juures grillimas ja praadisime lõkkepeal ka kukeseeni koos peekoni ja sibulaga. Ma polnud iialgi seeni söönud, kuna jälestasin seene petsiifilist maitset. No aga need kukekad, mis olid pannipeal, no need olid ütlemata isuäratavad silmale.
Otsustasin, et vähemalt proovin ära. Võtsin ühe ampsu eelteadmisega, et need mulle maitsevad ja ma armastan seeni. No ei läinud ikka kuidagi…Pigistasin silmad kinni ja mälusin imekiirelt ära. See läks tõesti kiirelt.
Natuke aega hiljem olin juba tasapisi õnnelikum, et tõesti sõin mina kukeseent ja võtsin õnnest ühe seene veel keelepeale. Läks paremini-MAITSES. ( wooww ) – mulle maitses ja tõstsin taldriku peale korraliku portsu.
Pärast seda päeva olen nõudnud pea igapäev kukeseeni söögiks (Y).

Piirdun esialgu kukeseenega ja naudin seda maitset. Mida ma iial ei suuda vist süüa on purki tehtud puravikud. Juba see vaade, et nad on limased, ajab mind kergelt õeldes öökima.
Ja et mina metsa seenele läheksin? sellest ei tuleks midagi välja. Pole ma iial söönud seeni , ei ole nende vastu ka huvi tundnud. Seega ei tunneks ma söögi – ja mürgi seeni äragi. No nii taipamatu ma pole, et ei tunneks ära kärbseseent, kukeseent ja puravikku 😀
Helistasin pärast grillipäeva ka emale ja teatasin, et mina hakkasin kukeseeni sööma. Ema oli väga üllatunud ja rõõmustas muga kaasa 🙂 Uskumatu ja nüüd ongi kukeseen üks mu lemmikutest .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga