LAPSED

Need hambad….why nii raskelt?

Ma ei imesta, kui ma kirjutan üsna emotsiooni najal seda postitust, kui ma reaalselt olengi väsinud, kurb, nõutu. Tegelikkuses tahtsin ma täna ühe koostöö ära lõpetada ja õues veidi pildistada aga ma lihtsalt ei saa.. istun koos pojaga toas ja proovime hakkama saada.
Nimelt, jõmmil tekkis eile vastu ööd ootamatult kõrge palavik. Kell oli 23.00 ja ta lebas põrandal. Hakkasin talt riideid ära võtma, sest kell ka selline, et täiesti normaalne kaisu aeg… jeeebus….ta lausa põles! Otsisin koheselt kraadiklaasi üles ja panin alla… 38.8 oli mu silme ees. Andsin panadoli siirupit ja mulle tundus, et see isegi mitte ei mõjunud talle. Ta põles edasi aga peale rohu andmist, pani ta kohe magama ka. Proovisin ka siis magama jääda aga siis hakkas Mirtel läbi une häälitsusi tegema ja ma lihtsalt ei saanud enam und… Niigi tuli jõmmi pärast südamele korralik kivi ja koguaeg tundsin raskus tunnet. Mirteli ajasin lõpuks kella 3 aegu öösel üles, sest ta hakkas jalgadega voodit peksma ning niuksus läbi une. Oli aru saada, et nägi paha und ja ta ei tulnud ise sellest välja. Ütlesin talle, et vaatame nüüd ilusat unenägu ka. Nii ta jäigi rahulikuks ja ma sain öösel magada miski 3 tundi küll, kui juba ärkas jõmm, kellele panin kohe kraadiklaasi alla. Näitas 38 ja andsin jälle palaviku rohtu. Virises ja virises… saan aru, tal on paha olla ja valus. Tal tulevad purihambad…
Tal on kõik hambad väga valusalt tulnud. Kui need esimesed lõikehambad tulid, tulid need ka kõrge palaviku ja kõhu lahtisusega. Oli küll virin aga täna oli midagi uut! Ta peale hommikust rohtu jäi korraks magama veel ja kui ta ootamatult ärkas, siis ärkas ta röökimisega…Ta lihtsalt röökis ja röökis… roomas ühest toast teise ja tahtis enda pead igale poole peita. Ma sain ta valust aru. Ma proovisin panna igeme geeli, anda juua, külma närimisrõngast (mis varem on alati suureks abiks olnud), siis puht ausalt, ta ei lasknud mul ennast aidata. Ta viskus end makaroniks põrandale ja täiest kõrist röökis. Proovisin teda sülle ja lohutada aga ei miskit. Tahtis maha ja endiselt…. röökis.
Lõpuks ma murdusin, niigi magamata öö seljataga, olen väsinud ja kui laps ei lase aidata ka end ja ma näen, kui piin tal olla on…siis ei pea ma ka kaua vastu…Hakkasin lihtsalt nutma ja helistasin mehele, et ma ei tea enam ausalt, mida teha… Automaatselt lõin talle ka tänaseks päevaks raske tunde sisse, sest eks temagi tunneb sellega raskust, et meil siin raske on ja ta ei saa kuidagi abiks ka olla.
See ongi raske. Vaadata, kuidas laps piinleb oma hambavaluga… ja sa ei saa midagi teha või kui saad, ta ei lase…
Praeguseks hetkeks, on ta rahulik. Ta on päris pikalt maganud ja kui ta keha katsuda, ta ei põle (ehk siis rohi töötab). Isiklikult ma raiun, et see kõrge palavik on hammaste palavik. Aga mõned inimesed ütlevad, et sellist asja nagu hammaste palavik pole olemas. Miks ma arvan, et on? Sest iga jumalakord, kui tal hambad tulevad, tulevad need kõik kõrge palavikuga… mis muu see olla saab siis ?

mida te teinud olete, kui hammaste tulek nii valulik on? ja mis teie arvate, kas on siis olemas sellist asja nagu hammaste palavik või ei?

One Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga