LAPSED

Ootamatu öine paanika.

Eile päeval oli kõik hästi. Vaatasin küll, et poja keeldus õhtusest söögist aga ei osanud unes ka ette näha, millepärast. Laps kes ärkvel olles ainult suu täis olekski. Tundus veidi kahtlane aga mõtlesime ikka, et ju sai siiski ühepajatoidust kõhu niivõrd täis, et ta lihtsalt ei tahagi enam süüa.
Nuttu ega haukuvat kõha polnud… miskit , mis larüngiidile omane, polnud. Läks tavapärasel ajal magama, nii ka meie.
Kell oli 03:30 kui minu äratuseks sai väga imeliku häälega nutt. See polnud tavapärane nutt. See oli hirmu ja koleda häälega. Ei möödunud minutitki, kui ma toibusin ja raputasin Karmot, öeldes ” Kuula jõmmi häält!! tal pole õhku!” Krapsasin voodist seejärel püsti, võtsin ta sülle, proovisin lohutada ja anda talle mõista, et emme on siin… Kõik on hästi – Ma aitan sind!
Kuna olen varem kogenud Mirteliga larüngiiti, siis see kõik oli mulle tuttav.
Ma ajasin kiirelt Karmo nii palju püsti, et ta võtaks jõmmi oma sülle ja ma saaks kiirelt inhalaatori valmis panna. Eks mul ikka käed värisesid ja pingutasin unesegaduses silmi nii palju teravaks, et inhalaatorisse panna ka rohi (Ventolin). Sain masina tööle ja võtsin jõmmi enda sülle. Raskeks tegi asjaloo see, et jätkuvalt oli pisike paanikas, ta kähises nii hirmsalt. Seda inhalaatori toru ma talle suhu ei saanudki aga näo lähedale küll. Võiks öelda, et veidi aitas. Sest rahunedes panin ta oma voodisse ja üsna kiirelt jäi ta magama.
Mina aga passisin üleval. Ma ei julgenud magama jäädagi enam. Kuulasin igat ta hingetõmmet hoolikalt. Samalajal mõtlesin ma kõik plaanid valmis. Õnneks olen ma selle haigusega kursis ja teadsin täpselt, mida teha tuleb.
Mu telefoni ees oli ööläbi 112 number. Mõtlesin, et kui asi sama hulluks või veel hullemaks peaks minema, siis haaran teki, mässin ta sinna sisse ja teen akna lahti. Samalajal kutsuksin kiirabi.
Siiski läks kõik hästi. Poja uinus aina sügavamasse unne ja tema hingamine normaliseerus. Kuulasin seda rahulikku vaikset hingamist veel ja proovisin magama tagasi panna.
Enne uinumist veel mõtlesin, et jumaltänatud, ma olen selle haigusega kursis. Suutsin hoida kainet mõistust ja enamvähem rahulikku meelt. ”Rahu, ainult Rahu” käis kogu selle protsessi ajal mu mõtetes.

Larüngiit on oma olemuselt kõripiirkonna turseline või põletikuline protsess, millega kaasneb häälepaelte ja kõri limaskesta turse. See on ka põhjus, miks sissehingamine raskeneb ja võib tekkida hingamispeetus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga