:)

Potitreeningu auhindamise meetod? TÕESTI VÕI !? !?

Juhtusin Fb, kus oli juttu potitreeningust. Mõtlesin huvipärast linki klikata ja igavusest lugeda. Algus oli hea!
Mitte , et ma seepärast loeks , et tahan Mirtelit harjutama hakata. Oh ei. Tema enam harjutama ei pea. Mirtelil tuleb see juba iseenesest. Mähkmeid paneme talle ikka alla aga sinna ta ei taha pissida, karjub nii kaua ” kaka” kui mähkmed alt ära võtan.

Aga sellest ei tahtnud ma rääkida, kuidas mu laps potil käib, vaid tahtsin rääkida artiklist, mis emmede klubis üleval on.

http://www.emmedeklubi.ee/vaikelaps/kuidas-opetada-vaikelaps-potil-kaima-6129/

Potitreeningu üks meetod:

( artiklist kopeeritud ) : Auhindamise meetod
Iga kord, kui lapse pissi potti püüad, anna lapsele midagi auhinnaks, näiteks kleepse või väikseid mänguasju, üks tempel käele, üks M&M komm või mida iganes muud.

PÄRISELT?  Ausalt on mul hämming. Kas see on siis õige, et kui laps teeb potti pissi või kaka, siis annad talle auhinna, nagu see oleks ulme saavutus ? Mina arvan, et see on vale! Pissi ja kaka potti tegemine on nii iseenesest mõistetav tegu ju!

Näiteks kui meie Mirtel tegi potti esimest korda pissi, siis ma ei andnud talle mingit üllatusmuna, šokolaadi, kommi vms. Mina tõin oma õnne emotsiooni esile ja Mirtelile sellest piisas. Ta sai aru, et mina olen õnnelik, siis oli tema ka ! Tegin esimese korra talle suure kalli , musi ja Pai! . Kiitsin ülimalt. Laps ainult plaksutas ja hüppas õnnest oma saavutuse üle.
Teine ja kolmas kord kiitsin ka. ja plaksutasime koos. Sellest kõigest piisas, et ta aru sai, et pissi ja kaka käibki potti. Pärast kolmandat korda ütlesin mõned korrad vaid ” tubli ” ja kõik . Kuna see tegevus on nii normaalne ja peabki nii käima, siis peaks laps ka sellest aru saama, et see ongi normaalne. Nüüd me teeme niisama lihtsalt oma hädad ära .
Aga ma ei saa sellest aru, et sa kohtled oma last nagu kutsikat, kellele tehakse sitsimise või istumise väljaõpet!  et pärast saab mingise maiuse. Oh õudust. Ja kui ühel hetkel see laps enam  maiust või kleepekat ei saa, siis enam potti pissit ja kakat ka ei tee? – Nii ma arvan!

Mirtel käib juba ammu poti peal ja enam mähkmetesse pissida ei taha väga. ( va öösel ja õues ). Nüüd  pühib ta ise oma pissi ka ära. Ja kui mina kallan tema pissi suurde potti ja pesen poti puhtaks, siis ta ütleb mulle alati : Aitäh!
See on ülimalt armas, et mu laps nii viisakas on. Alatihti ütleb Karmo , et Mirtel on paljudele eeskujuks. Ta tänab väga palju ja väga õigel ajal. Alati kui kuulen tema suust Aitäh, siis jään mõtisklema hetkeks, et millepeale nüüd. Ja ausalt, ise selle peale ei tulekski, et võiks sellise asja peale viisakalt aitäh õelda. 🙂
 Igatahes mu jutt kisub juba muudele teemadele nii järsku, et kirjutama ma siia ei viitsi jääda.
Tahtsin jagada lihtsalt ühe artikli lõiku, mis minumeelest on täiesti vale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga