:)

…Selle aasta suve augusti üks tore päev …




Sellest aastast jääb nii mõndagi meelde. Selle aasta suvest jääb kõige rohkem meelde see päev, kui me autoga ülepea katuse panime ja siis nuputasime, mida me ütleme teistele, kes sellest teada saavad. aga selgusele saime. Ja me otsustasimegi, et kits(ed) jooksid ette ja vale arvestus oli.
Alguse sai sellest, et me läksime vanale jaanitule platsile . Siis olin mina ja Marx kahekesti. Ja vanaljankal oli: Urmas, Madis, Mari, Getter, Triinu ja Miku. ( vbl oli kedagi veel , ma ei mäleta täpselt ). Kõik olid joonud , va Mina 🙂 .Me veetsime mõnda aega vanaljankal. Ja siis kui mina olin autos, vaatasin Marxi pilte digikast, siis ronisid autotaha istmele Triinu ja Madis. 🙂 . armsad tuvikesed olid :D.
Lõpuks istus Margus rooli, Mina siis ette kõrvale ja taga istusid lõppudelõpuks: Mari, Triinu ja Madis .
Me tahtsime nii väga kiiruskatseid teha , nagu alati. Koguaeg pinnisime Marxi, aga ta ei olnud nõus. Triinu ja Mari tahtsid seda sõitu kõige rohkem. Suutsime moosida Marxi pehmeks, seega tema oli nõus sõitma. Aga siis hakkas pipsima Miku. Ta hakkas seal pläkutama, et te olete joonud ja ei sõida kuhugile, midagi juhtub teiega muidu. pläkutas kaua – kaua edasi, kuni ma otsustasin teha kambaka talle, et kadugu minema. 😉 ta jättis meid rahule ja me saime vabalt minema sealt sõita.
Algul sõitsime Lauka bensuka juurde. kiiruskatseid me siis ei saanud teha , aga Marx tegi bensuka juures alati kässerit . Ja sinna me natukeseks jäime, mõeldes, et Marx enam ei tee sõitu, et tema ei hakka riskima . sest ta oli suht palju ikka joonud. ja ta on roolis. siiski riskisime oma eludega. Ikka läksime kiiruskatseid tegema…
Jahimajast eemale kruusatee peal . Me seal autos mugavalt sisse seadnud ja vaatasime hoolega, kui kiiresti me suudame sõita. Mina olin ees, seega mina nägin kui kiiresti me sõidame. Spidomeeter näitas : 100 , siis 120, hakkas minema juba 130. ja kui Mari tagant hüüdis, et kuhu me peame pöörama, siis Marx seda ei kuulnud . Ja ta proovis nii palju hoogu maha võtta, kui suutis. Aga me ei pannud suure kiirusega üle pea katuse. Üsna väike kiirus.
Algul ma panin käed silme ette, et ma ei taha kraavisõita, aga ometi piilusin sõrmedevahelt, et näeksin, mis toimub. Siis järsku ma tundsin Matsatus ( me olime kraavis külili ) ja siis teine suur matsatus ( olime katusepeal ) . sel ajal oli päris pime. Ma ei näinud midagi. vahepeal oleks nagu aeg seisnud, ei mäleta mitte midagi. Aga mul ja Margusel vedas nii palju, et Meil mõlemal oli ainult turvavöö peal. Maril, Madisel Ja Triinul ei olnud.
Aga õnneks et meil oli, kuna muidu oleksime me esiklaasis vist olnud. Igatahes ma mäletan autos viibimisest seda, et : ma tegin turvavöö lahti, ma tundsin bensiini ja õli haisu. ma hakkasin karjuma: KÕIK AUTOST VÄLJA. siin on bensiini ja õli hais!! . samas, ei mõelnud ma sel hetkel ültse, kas keegi võis surma saada või mitte . Ma hakkasin otsima juhipoolset akent, et see alla kerida. Marx tahtis mind aidata, aga kuna ma kartsin tohutult siis ütlesin talle: ma saan hakkama. ja ma selgitasin talle, et MINA LÄHEN ESIMESENA AUTOST VÄLJA JA SIIS ALLES TEMA . ei , ta ei kuulnud vist seda, igatahes läks tema esimesena ja ma olin siis kuri. kui autost välja sain, siis mul olid jalad ja kõik nii valusad, pea valutas ka. avastasin et veritsen igalt poolt ja et mu pea sügeleb, nagu oleks mul täid umbselt peas kinni. kõigil oli nii.
Ja kui autost välja olime jõudnud , hakkasin ma muretsema, ega keegi tõsiselt viga pole saanud. esimene asi oli see, et pidin Mari ruttu nägema, et kuidas temaga asjalood on. Me kõik läksime ruttu mingist võsastikust välja , teeäärde. et kui auto plahvatab, ei saa me viga . Minul ja Maril oli asjalood kehvemad, ja me nii väga kartsime. – kahekesti läksime natuke eemale jalutama, et seda asja seedida läbi. Me jalutasime ja rääkisime , mida me sellest hetkest mäletame. Mina mäletasin mõnda asja, Mari mäletas teisi asju, mida ma ültse ei mäletanud ja nii saimegi suurema pildi sellest kokku. Meil tegi see natuke nalja, me naersime. Me olime niivõrd hirmul , et me nutsime . me ei saanudki aru, mis tuju meil parasjagu on. Me vaatasime mis mõlemal viga on. Maril oli kael nii haige , et ta ei saanud seda liigutadagi ja Triinu või keegi oli talle persega nii peapeale läinud, et Mari sai nii haiget. Minul oli klaas jalga läinud ja igalpool juustes olid imetillukesed klaasikillud, mis tundusidki, et mul on naq täid peas . kui me tagasi olime teiste juurde jalutanud, siis nägime, mis haavad olid teistel. Madisel vist eiolnud midagi. ( ma ei mäleta ) . Triinul oli suuuuur sinikas jalapeal. ja pea vist ka valutas.
Margusel oli klaasikild kõrvas, proovisime kätte saada, aga ta ei lasknud.
Mul olid Õe korterivõtmed ka kadunud kusagile autosse. Ma paanitsesin aind korterivõtmete üle, et need peab üles lihtsalt leidma. Mitu korda käidi autos otsimas, lõpuks leiti . Need olid roolipeal – rippusid . Siis otsiti kõik dokumendid autost välja, et mitte ühtegi asitõendit autos pole, et see on Marxi auto. Võtsime ees-ja tagant numbrimärgid ära.
Ja proovisime autot kraavist välja tirida, ei suutnud. Helistasime Urmasele, et äkki saab tulla appi. Seletasin talle selle loo ka lühidalt ära. Ja tont ainult naeris me üle, et kui lollid me oleme.
ja nii me saime ka auto kraavist välja.
Aga kuna sealt sõidab ka mente läbi, siis pidime minema sõitma. Jubedalt kartsime, et auto plahvatab, kuna aina suurem bensiini ja õli hais hakkas olema seal sees.
kuna katuseluuk oli ka puruks läinud ja vihma hakkas veel sadama, siis me võtsime Urmase mantli, et me märjaks ei saaks. Triinu ja Mari ronisid katuseluugi peale. sealt omakorda kukkus minu peale koguaeg klaasikilde. mis tegid nii haiget. Sõitsime algul väga kaugele, ja ei viitsind jala tagasi kõmpida. Siis sõitsime ühele maalapile, jätsime auto sinna. Istusime seal ja tahtsime suitsu teha. rääkisime ja mõtlesime, et mis nüüd marxist saab ja mis ta autost saab. et meie süü on see. mina olin kindel, et min ei julge Marxiga rohkem suhelda,et raudselt on pühaviha täis me peale . a siiski , siiamaani suhtleme aga HARVA 🙂
Siis mul hakkas pea nii ringi käima, et selline tunne oli, et minestan kohe. vererõhk tõusis väga kõrgeks .
Nägin, et Urmas hakkab ära minema jala, siis ma läksin ruttu kaasa, ilma , et oleksin kellelegi rääkinud, et lähen minema.
Marxil polnud kuhugi minna, siis ta järsku helistas mulle ( kui ma olin juba õe juures. ja puhastasin oma haavu) . siis ta oli seal uksetaga .
ta oli uksetaga Suur prügikott käes. sest kõik autoasjad olid seal sees.
Aga kõige pullim värk oli selles, et Marx ja need pidid selle autoga minema tagasi Raplasse. Aga ei saanud ju minna, kui auto oli täiesti katki.
Ja nii siis Marxi ema helistas talle, ta ei julgend vastu võtta kõne. Aga lõpuks ikka võttis, sai vist natuke pragada ka..
Eelmine õhtu veel, kui Kärdlas käisime, siis Marxi ema helistas ja ütles, et ära palju bensiini kuluta. Marx ütles: ei kuluta, ei kuluta. Ja ema ütles: no , eks me seda veel homme näeme.
Aga mis järgmisel päeval ikka sellest bensiinist, kui auto on katki 😀 .
Vahepeal seal õnnetuse kohapeal Marx süüdistas koguaeg meid. ja paanitses,et tema ei saa enam rekkajuhiks jne jne jne . ei jõudnudki seda kõike kuulata. siis ta ajas: et tema ei lähe enam koju, tema ei tea mis tast nüüd saab. iagatahes pärast oli meil selle üle Mariga naerda niiiiii palju 🙂 😀
Niisiis mingiaeg olin kodus. Ütlesin emale et rattaga kukkusin. Ta loomulikult ei uskunud. Aga kui praamipeal olime, siis rääkisin talle selle loo ära. Ja ikka ta ei uskunud, et autoga ülepea katuse panime.
Kodus tulin msn.i , absoluutselt paljud kohe küsisid, on muga kõik korras. Imestasin lihtsalt, et kuidas niiiii ruttu info liikus. ometi proovisime salajases infos hoida seda .
niisiis helistas mulle Marxi ema . ( uuris selle õnnetuse kohta. ja palju meid seal oli. kutsus isegi kringlipeole . ) .
me ei läinud .

( Nüüd me Mariga talvel mõtlesime, et kui suvel panime pambu, ilma et libe oleks olnud vms. Siis Talvel me ennem sureme, kui tema autosse läheme ) 😀

a jah , muidu oli ilus Sirtsu 😛
Nüüd on see sama Sirtsu müügil ka . : kui keegi on huvitatud, siis:

http://www.kuuluta24.ee/index.php?option=com_adsmanager&page=show_ad&adid=4434&catid=17&Itemid=0

Ilmselgelt oli huvitav ! 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga