HALA,  LAPSED

Sünnipäev, Joobes arst EMOs ja mu pisike jutt haigusest.

19.02 oli Mirteli päris sünnipäev aga kuna see oli tööpäev, siis pidasime 21.02 ( Laupäeval ). Sünnipäev kulges väga hästi. Mul oli jaotatud ära külalised, kuna pisike korter ja muidu oleks olnud kõik pudru ja kapsad ja keegi poleks ära mahtunud.
Esimesena käisid Heilika koos tütrega ja Jane koos pojaga. Teisena käisid päeval meil ema-isa, õe perekond… ja kolmandana tulid õhtul Kerli , Mikko ja Annabel. 🙂 . Mirtelil oli väga põnev ja pikk päev! Sünnipäeva lõpetasime väga hilja. Sõime head ja paremat ja mängisime-rääkisime. 😉 . Meie jäime rahule ja loodame, et külalised ka!

Mirtel on õppinud uue sõna selgeks. Kui tahab õue siis ütleb: Õue! :). väga tihti ütleb  emmele: Ei tohi! Oi-oi..Ai-ai! 😀
Ja imearmsalt on õppinud laulma :). Olen ju alati igapäevaselt talle laulnud ja lõpuks on temagi mingi soone sisse saanud.

Alustasin spordiga ka… Kuid see jääb hetkel tahaplaanile, kuniks tervis korras. Sünnipäeva õhtu lõpetasin mina sellega, et  läksin haigla sisse.

Päeva poole vaatasin küll, et oi kui palju täpp-vere valumeid ja sinikaid.. No aru ei saanud, mis toimub.. Mõtlesin, et ehk kujutan ette, et neid palju :). Ja pessu minnes mõtlesin, et kontrollin siis juba suu üle, et kui leian sealt midagi, siis on Jama. ja oligi … verevalum oli ka suus.. Hakkasin üle kere vappuma ja paanitsema ja jooksin Karmo juurde, et nüüd Kohe haiglasse. Karmo ütles, et helistaksin EMOsse, et teataksin ette.
Nii ma siis helistasin ja võttis vastu meesterahvas… Algus oli rahulik ja olin VÄGA viisakas. Rääkisin kogu oma haigusloo, et millal oli , mis sümptomid praegu on ja mida mul vaja oleks. Rääkisin  Kõik-kõik ära, et kui ta juhuslikult kohe sellest haigusest taipu ei saa, siis minu jutujärgi ikka saab. See arst ei saanud mitte mõhkugi aru ja taidles muga telefonis. Lõpuks hakkasin juba ebaviisakaks muutuma, sest mul oli kiire peal … Nii ma siis panin kõne ära ja ajasin tibu üles, et sõidab kaasa ja läksime haiglasse.
Haiglas olime  kell 12 ajal öösel. Rääkisin haiglas Uuesti oma haigusloo ja kõik, mida ma tean ning tagatipuks näitasin oma verevalumeid jalgadel ja suus. Mille peale ma sain kurjustades lauseid, et Mind on valesti häälestatud selle haiguse suhtes ja ma ei tea sellest midagi.. Et täpp-vere valumid pole verevalumid . Ainult sinikad on verevalumid. Millepeale ei osanud ma midagi õelda.. olin hämmingus…
Vaatasin teda juba lõpuks kahtlaselt. Nii uimas silmad ja liigutused. Joobes inimese tunned ikka ära.
Ta ei saanud mitte millestki aru…ta isegi ei kuulanud mind korralikult. Segas kohe vahele. Nii kui nägi suus verevalumit, alles siis mõtles kliinilise verekontrolli peale.
Karmole  hakkas ta tänitama pikalt, et Öösel ei tulda! Sellega peab Päeval tulema.. ( ja nii ta ainult korrutas).. Rääkis, et inimesed, kus on loogika! Asi on ainult loogikas!  Ega Karmolgi pikka närvi polnud… Küsis kurjemal toonil: ” Mis te arvate, et ma mingi idioot olen w ?”. ja lausus : ” vabandage, ma lahkun siit ruumist!!!” . Karmo läks siis koridori Mirteliga ja ma jäin sisse.
Mulle topiti kraadiklaas alla.. Arvati, et olen haige. Tegelikult aeti sassi teise inimesega. – ka selle peale olin ma hämmingus. Läksin nii kauaks siis koridori Karmo juurde, kui arst kutsutaks. Kuna mind kimbutas veel pisike köha , mis oli pm kadunud juba… siis julgesin paar korda köhatada, millepeale tuli joobes arst uksevahele piiluma ja kurjustades lausus: ”KES KÕHIS PRAEGU? ” .. Ehmatasin ja olin täitsa vakka.. kartsin, et saan selle kõha pärast ka sõimata… Karmo vastas minu eest : ” Keegi ei kõhinud siin”.. arst vastas: ” Ma ju kuulsin.. Kus see siis tuli ?!!?” .. et asi ära ei kisuks , ütlesin siis: ” Mina kõhisin.. Kõhahoog tuli peale ”. ja sellepeale ütles arst.. ” Nooo siis ei ole vaja kaugemale vaadatagi! Teil on verevalumid kõha pärast”… Ooohhh jummel… siis ma olin ikka üsna vihane juba. Ma tean täpselt milline on mu haigus ja mis sümtomitega on juba Kiiire!
Lõpuks  kutsuti laboriarst välja, kes sai teha mulle kliinilise verekontrolli ja hüübivus-testi.
Vere võtsid ära ja käele tehti auguke. Normaalsel inimesel hüübib see 3 minutiga ära aga mul pandi 9 minuti juures aeg kinni, kuna see oli juba tõesti Ebanormaalne. Mitte kusagil polnud näha, et kinni jääks.
Nii siis ootasin mina lõpuks koridoris vere tulemusi… kui järsku tuli Jälle see joobes arst mu juurde kurjustades: Mida me suga nüüd teeme! Mitte midagi sul pole! Peame sind kohe siit linna toimetama! Kutsume kopteri järgi sulle!
Sattusin niiii paanikasse ja küsisin: Kas täitsa 0 jälle? . Selle peale vastas nähvates: JAH!! mitte midagi pole!!
Närvitses mu peale veel nii : ” Mida me suga teeme , ütle ah ??? Kes Sind mustamäel vastu võtab ÖÖSEL? Mitte ühtegi hematoloogia arsti pole seal. Kõik valvearstid nädalavahetusel !! Mida me teeme!? Me ei saada Sind kuhugi !!! Ma ei saa isegi helistada. Kes seal vastu võtaks?? ”
Olin nii kurb, nördinud ja pettunud … samas viha täis, et kuidas saab üks arst muga nii käituda.. Saan ju isegi aru, et ei minda öösel , et kui midagi on, siis päeval.. aga mida ma teha sain, et ma avastasin selle enne magamaminekut , et nüüüd on kiire! :/
niisiis… lõpuks nad said hea hematoloogia arsti kätte. Mina ei tea mida nad omavahel rääkisid ja kokku leppisid. Aga minu juurde tuli tagasi joobes arst, kes hakkas paukuma teise arsti kallal: ” Me ei tee talle midagi. Paneme ta magama ja ei anna Plasmat ka! mitte midagi ei anna talle! saab ainult tablette!”
Jumal tänatud, et plasmat ei antud.  Mulle ei saadud ühtki kanüüli sisse panna. Veresooned kadusid lampi ära.Nüüd käed korralikult sinised. 🙁
*(Plasma- lülmutatud vedelik, kus on trombotsüüte ka sees)* . Anti siis 6 prednisoloni tabletti vastu ööd sisse. Iial ei tohi enne magama minekut nii palju anda, sest st , et magada Ei ole võimalik! nii kui silmad kinni panin, hakkas pea ringi käima. . . kell kolmveerand neli otsustasin, et nüüd aitab! ma tahan magada! kutsusin valvearsti, et annaks mulle rahustit… Andis ja sain magada jutti kella poole 8ni välja.
Haiglas esimene päev ma ainult nutsin… Ei suutnud leppida,et mu pisike tütar peab võib-olla veetma pea kuu aega , kõik need päevad, oma emast eemal… ˇvalasin pisaraid ja sõin ainult rahusteid ja oma ravimeid…
Olen nüüd range kontrolli all kodus. Ei tohi pingutada ja pean sööma ainult oma rohte. Karmo vaatab last ja ma olen nii uimane, et pea aind magan.. :/

Päevas pean sööma täpselt nii palju tablette ära: Hommikul 7:30 on äratus et süüa mao kaitse kapsel ära. kell 8:00 söön 6 prednisoloni tabletti. päeval kell 12:30 söön 4 prednisoloni tabletti ja õhtul kell 18:00 söön 2 prednisoloni tabletti. ( roosa tablett on rahusti. Kui ei saa magada, siis söön öösel selle ära).
Ühesõnaga päevas söön 12 tabletti ära. Arvutasin. et nädalas teeb see kokku 84 tabletti. Tundub ulme ja ei hakanud edasi arvutamagi…

Eks ma korraks lähen suureks ära aga ravi lõppedes, taandub üsna kiirelt kõik…
Raviarst arvas, et pean max 16 nädalat sööma neid. sest ühes ööpäevas tuli mul üllatavalt 14 trombotsüüti juurde. Päris 0 ga ma haiglasse siiski ei sattunud. Number oli 3. Sain järgmine päev teada.
Neljapäeval – reedel lähen annan uuesti verd ja siis näeb, palju tõusnud/langenud on ja otsustatakse edasi, mis saab.
Enesetunne on kehv… peapööritus on pea iga minut, kui seisan püsti ja süda läigib nõrkusest.  Siiani olen hakkama saanud…

haigusest ise ei hakka pikemalt rääkima, kui keegi tahab teada, mis see täpsemalt endast kujutab siis googeldagu: Autoimmuune trombotsütopeenia.
Seekord läks õnneks. Polnud ühtki verejooksu. Esimesel korral oli kõik verejooksud lisaks ja olin Mustamäe haiglas pea kuu aega sees tilgutite ja sama ravi peal. Taheti isegi luuüdi proovi võtta, kuid ei võetud õnneks, sest numbrid hakkasid tõusma.

Annan ikka edaspidi teada, kuidas mu haigus kulgenud on.. Hea uudise sain ka.. et see on ravitav siiski..
Anti ka kaks võimalust. Ma kas söön prednisoloni tablette igapäev eluaeg VÕI ei tohi ühtki viirust saada, muidu satun uuesti haiglasse. Ja kui isegi viiruse ohvriks langen, pean pea iga päeva tagant verd andma, et õigel ajal ravi peale saada.

Söön aga rohte ja proovin tubli edasi olla. 🙂 varsti kirjutan jälle!.

4 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga