:)

UUDISED! 5 päeva pärast haigust.

Selles jutus räägin Ainult oma haigusest ja sellest, kuidas mul nüüd läheb.
Täpsemalt enesetundest: Mida aeg edasi läheb, seda hullem tundub. Pea pööritust on meeletult ja süda on praktiliselt koguaeg paha. Kuna ma veel oma pisikese aastase tütrega enamjaolt üksi olen, sest issi on tööl, siis on eriti raske. Ei saa puhata, kui vajadus tekib ja pean ainult näpud püsti hoidma… et suudaks lapsega olla. Eks see enesetunne natuke häirib meie kvaliteetaega aga see on mööduv.
Eile hakkas mul paar sinikat juurde tekkima.. Olin väga ehmunud, sest minu jaoks ütles see seda, et asi on allamäge uuesti läinud… kuna ma järgin täpselt oma ravikuuri, siis olen lohutanud end sellega, et ega mul hullemaks ju minna ei tohiks.
Minu raviarst ütles haiglas , et peaksin neljapäev või reede verd minema andma. Käisin täna ( neljapäeval) ära… uksetaga seistes vaatasin oma kõige hullemat sinikat:

Enesetunne pärast verd andes oli isegi kehvem..ju siis ärevusest… Ootasin max 15 minutit oma vere analüüsi vastust ja püüdsin ainult rahu säilitada.. Kodust võtsin kaasa kõik hädavajalikud asjad, sest haiglas olles õeldi mulle, et kui mul numbrid tõusma ei hakka, saadetakse mind Tallinna… niisiis oli kõik mul juba valmis ja enesetunde pärast oli isegi vaim valmis minekuks.
Saabusid siis vereanalüüsid  ja kaks arsti tulid suurte silmadega mu juurde… enda peas mõlgutasid kõige hullemad mõtted… aga arstid ise olid nii õnnelikud ja teatasid, et mul on 125 TROMBOTSÜÜTI !!! . Naljakas ongi see, et trombotsüüdid pidid väga aeglaselt tõusma ja väga kiirelt langema. Aga minu/meie üllatuseks.. tõusevad need mühinal !!! Arstid ise olid ka nii hämmingus…
Küsisin raviarstilt ka üle, et kaua ma ravi tegema peaksin… et eelminekord olin nii sassis omadega ja ei jäänud meelde, kas oli 2 nädalat või 16 nädalat. Esimene kord kui see haigus oli.- pidin ravikuuri tegema4 kuud, siis tundus see 16 nädalat nii loogiline mulle.

Õnneks pean pärast haiglat 2 nädalat hormoonravi saama ja siis kõik… varsti hakkan vähendama juba.. kuna 5 päeva möödas ja näidud normaalsed. Ei lähegi seekord näost kuukujuliseks 😀
Eelmise haigusega kahjuks mul pilti pole. Aga need kes mind nägid sel ravi ajal, need said korralikult ehmuda ja ikka küsiti lõpuks, et kas see olen tõesti Mina! 😀

Siin kohal tahaksin tänada ma VÄGA oma kallist Karmot ja Ülle Rebast! Kes suutsid mulle nii palju häid mõtteid pähe panna ja suutsid mind maha rahustada ja positiivsetele mõtetele suunata!
Tahan tänada mu kalleid pereliikmeid, kes oli mõtetega ja tegudega mulle abiks. Ja kalleid tuttavaid, kes tundsid huvi, kuidas mul läheb ja soovisid head!

Alles 5 päeva tagasi oli mul trombotsüüte ainult 3 .. nüüd 125 🙂 . Ise arsti juurde minnes lootsin, et oleks see number vähemalt 30.. isegi see 30 oli  ülepaisutatud mu mõtetes. kuna esimesel korral võitlesin ma 2 nädalat, et saada 6 trombotsüüti.. siis ei osanud unistada ka, et mul niiiii palju juba on !!!

Ei oska kirjeldada ka enam paremini, kui õnnelik ma olen !!! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga